Cocobay resortist pidime kahjuks juba kell 9 lahkuma. Edasi läks sõit Kumarakomi tagavetele. Tagaveed (backwaters) on 900 km jõesarnaseid kanaleid, ääres palmipuud ja riisipõllud. Meie kruiisisime 3 tundi tagavetel aga siin on võimalik võtta ka 24 tunniseid kruiise. Kruiis ise toimub paadikeses (houseboat), mis on pambusega kaetud, sees 1-2 magamistuba ja chillimise tuba. Meie paadis oli lisaks meile veel kapten ja kokk. Kokk valmistas meile head kohalikud toidud - kala, kana, erinevad juurvilja kastmed ja riis. Väga chill, puudus vaid külm vein. Tiiu üritas ka oma ägeda kokkupandava õngega kala saada aga sai ainult kilekoti :)
Katre T-l algasid hommikul kõhuhädad ja tema ei saanud kahjuks lõunasööki eriti nautida.
Alksiga on siin omaette teema. Linnas on siin eraldi viinapoed, mis on selline väike putkake, kus rüseleb palju mehi. Delhis ostsime me ise õlle 120 ruupiaga aga siin Keralas ostis meile G sama pudeli 50-ga. G ütles, et viinapood pole naiste jaoks sobilik koht :D ta on üldse veidi selline põdejas :p Restoranis ei müüda ka alksi kõrgete maksude tõttu, baarid on aga need on juba väljast väga kahtlased, pole julgenud sisse astuda. Varkalas me siiski avastasime, et ka restoranis on võimalik õllet tellida aga menüüs seda lihtsalt pole kirjas, ilmselt mingi maksuteema tõttu.
Peale houseboat kruiisi viis meid G rongijaama ja sõit algas Varkala poole. Nüüd peab siis omapead hakkama saama, pole rohkem autojuhiga mugavat ringiliikumist.
Rongisõit oli huvitav, meil oli sleeper klass ja seal oli ikka mõnusalt must ja haises, eriti peldikute läheduses. Kähma tervis läks rongis vahepeal päris hulluks, terav valu kõhus. Õnneks ei pidanud wc-d külastama, sest see ei oleks ilmselt meeldiv olnud :) sõit kestis õnneks vaid 2,5 tundi, olime arvestanud 3,5-ga.
Varkalas võtsime takso rannahüttide juurde, kus meil oli kaks hütti bronnitud. Jälle üks imearmas kohake palmipuude all.
Nüüd saame ennast siin paar päeva praadida.
Elektrikatkestused on siin Indias väga tavalissd, Delhis kestsid need vb paar minutit aga siin Varkalas on juba 20 minutilised või isegi pikemad katkestused.
Külastasime ka pimedat Varkala ranna piirkonda koos selle restode ja putkamajandusega. Teele jäi ette rannadisko, muss oli iseenesest ok a bassi oleks võind tiba reguleerida. Õlu diskol maksis 150 Rb-d. Samas kui edasiminnes lihtsalt restos saime Mohhiito 130-ga. Selle õllega veel selline lugu, et see serveeriti kohvitassides, esialgu jäeti küll pudelid lauale ent mingi hetk hakkas teenindaja lauast lauda jooksma ja pudeleid ära korjama, me pidime ühe enda putli laua jala taha peitma. Ju oli miski inspektor lähenemas ja neil puudus vajalik müügiluba.
Teekond Varkala biitshi ja tagasi ööbimiskohta on u 1 km ja kohati miskit valgustust ei ole, nii tulebki taskulambiga kotis rännata, isegi "seasilmast" on abi.
Tänane päev möödus jällegi rannas lebotades, ei midagi põnevat :)
Nüüd istume restos ja naudime külma õlut , mis on muide täuesti maitsev - isegi Kähma joob :)
Nüüd oleme valiku ees kas liikuda homme Kovalami bussiga (200 rupsi) või taksoga (325 rupsi) näkku. Hääletus toimus just ära ja takso võitis :)
Homme siis jõuame kohaliku eestlase Anu juurde, kes meid oma kodus majutab.
Lehvitame!
ps! katre kõhuprobleemid on nüüd paranenud ja kõik on terved :)
ReplyDelete