Ja ongi lõpp sel lool. Ootame Doha lennujaamas pääsu Stockholmi lennule, et siis sealt laevaga Eestisse jõuda.
Võtaks siis mõne sõnaga kokku ka, mis meile meeldis ja mis mitte.
+ Loodus
Meil õnnestus näha Munnari mägede teeistandusi ja Kumarakomi tagavetel kruiisida. Need kaks olid meeldejäävamad kohad meie reisil. Lisaks oli Kumarakomis superhea ja ilus hotell Coco bay resort.
+ Rannad
Paljud valivad Keralas Varkala ja Kovalami randade vahel. Meile jättis parema mulje Varkala, kus oli rohkem selline chillim, rannad rahulikumad (vähem kohalikke) ja hinnad soodsamad.
+ Loomad
Elevanti lähedalt näha ja oma käega katsuda on võimas.
+ Toidud.
Toidud olid kõik mega maitsvad, kui just vürts maitset ära ei võtnud. Kõigi lemmik oli India Kerala leib.
Tiiu lemmikuks chicken noodles ja küla suitsukala, masala tee. Baila lemmik India juust paneer butter masala ja chicken korma. Kähma lemmik chicken fried rice, suitsukala ja mündijook. Liska lemmikud ka nuudlid ja vähem vürtsikad kastmed sweet and sour chicken ja sweet lassi. Kõigi ühine lemmik oli muidugi külm õlu.
- Tüütud kohalikud
Indias on miljard inimest, seega pole ime, et mõni neist veidi tüütu on. Meie kohtasime neid kahjuks mitmeid. Eriti tüütuks muutusid rannas "hängivad" kohalikud, kes süüdimatult passivad sind suu ammuli, teevad pilti ja kui neile lehvitada, et ära läheks siis nad ei tee üldjuhul väljagi.
Veel on indialased meie arvates suhteliselt ülbed tegelased ja eriti mehed naiste suhtes.
- Bürokraatia.
Nt. poes annad ühte kassasse asjad ära, lähed tsekiga teise kohta, maksad raha ja saad templi, siis lähed kassasse tagasi ja saad asjad kätte. Rääkimata siis lennujaamast, kus võib lõpuks täitsa närvi minna eriti kui kell on 2 ja magada pole saanud :)
-Putukad.
Neid on siin igas suuruses ja mõõdus. Alustasime prussakate ja suurte põrnikatega. Vahepeal võitlesime sipelgatega - nii punaste kui lendavatega, siis juba talusime gekosid ja hiigelsuuri ämblike.
-Tipindus
Tippi tuleb Indias jätta palju ja kohati hakkas see juba närvidele kui sulle vetsus kraan lahti keeratakse ja paber antakse ja siis käsi pikalt raha oodatakse. Või Taj Mahalis kus on suur silt, et tasuta jalanõude hoid aga ilma rahata visatakse sulle jalanõud porina saatel niiet hea kui üldse need kätte saad. Siis on veel viisakas jätta tippi autojuhile jne. jne.
- Prügi
Ja siis muidugi prügi, prügi otsa. Siis prügi põletamise hais ja veel prügi.
Vot selline see imeline India meie arvates ongi. Öeldakse, et sa hakkad seda maad kas armastama või vihkama...
Over and out!
Head Eesti vabariigi aastapäeva!
Thursday, February 23, 2012
Wednesday, February 22, 2012
viimased päevad
Trivandrumis käisime vaatamas maailma rikkamat templit. Seal templis olid olnud mingid kujud või asjad, mille kõrval aastaid palvetati kuid alles hiljuti avastati, et need on puhtast kullast, lisaks leiti kambritest veel palju väärtusliku varandust. Mõned kambrid pidid olema siiani avamata. Templi sisse turiste ei lasta.
Siis külastasime veel Trivandrumi loomaaeda - kõige lahedamad olid suured nahkhiired, need rippusid vabalt hiigelsuurte puude otsas ja neid oli väääga palju. Veel olid lahedad suured jõehobud, sebra ja palju/palju bämbisi. Armas kohake jälle ja pilet kõigest 10 rupsi (16 eurosenti).
Trivandrumis on ka juba nö suuremad kaubamajad, tegime veel viimaseid oste. Kraami on juba kõigil nii palju, et tuleb tõeline puzzle see kõik ära mahutada kotti.
Ps! Eile oli ka Katre K-l kergekujuline kõhutõbi seega nüüd võib juba öelda, et kõik on oma osa saanud. Ainult Tiiu on pääsenud aga tema sai oma osa juba Stocki laeva peal tablakate pärast.
Viimased päevad on läinud kuidagi väga kiirelt mööda ja varsti ongi juba aeg tagasi koju liikuda.
Siis külastasime veel Trivandrumi loomaaeda - kõige lahedamad olid suured nahkhiired, need rippusid vabalt hiigelsuurte puude otsas ja neid oli väääga palju. Veel olid lahedad suured jõehobud, sebra ja palju/palju bämbisi. Armas kohake jälle ja pilet kõigest 10 rupsi (16 eurosenti).
Trivandrumis on ka juba nö suuremad kaubamajad, tegime veel viimaseid oste. Kraami on juba kõigil nii palju, et tuleb tõeline puzzle see kõik ära mahutada kotti.
Ps! Eile oli ka Katre K-l kergekujuline kõhutõbi seega nüüd võib juba öelda, et kõik on oma osa saanud. Ainult Tiiu on pääsenud aga tema sai oma osa juba Stocki laeva peal tablakate pärast.
Viimased päevad on läinud kuidagi väga kiirelt mööda ja varsti ongi juba aeg tagasi koju liikuda.
Sunday, February 19, 2012
ikka Kovalam
Lõunane templi festival oli väga huvitav. Asi seisnes selles, et naised keetsid reas väikse lõkke peal riisiputru, neid võis vast olla üks 50 ringis. Siis tuli preester, tantsis, väristas keha nagu mingi laksu all oleks ja siis hakkas seda keevat riisiputru endale palmiokstega selja peale viskama. Preestri ümber oli kümmekond pillimeest, kes siis trummi põristasid ja pasunat puhusid.
Õhtul oli festivali lõpetamine. Templis oli lilletseremoonia, mis siis seisnes selles, et mingi teine preester või tegelane oli veel rohkem transis ja loopis lilleõisi õhku. Hiljem oli kontsert, mida me vaatama ei jäänud kuna see muss polnud just meie maitse :) Öösel kell 2 oli Tiiu kuulnud hirmsat paugitamist, vist sis ilutulestik.
Järgmisel päeval võtsime tripi elevantide juurde ja loodusparki, mis jäävad 40 km kaugusele. Meiega koos tuli ka üks Anu sõbranna. Auto 500 rs, elevandid 10 + 200 sõitmine + 100 taldrikutäis toitmine ja looduspark 8 + 300 safari. Elevandid olid väga nummid, kaks poega 6 aastased ja nende vanemad. Poegi saime järves pesta. Kähma ja Tiiu käisid nende ema seljas sõitms ja siis saime neid veel sööta. Väga vahva üritus.
Siis läksime loodusparki "safarisse". Paadiga viidi lõvide juurde, hirvede ja krokode juurde. Lõvisafari oli esialgu paljulubav. Plakatilt lugesime, et pargis peaks olema 411 lõvi. Pandi bussi, aed selja tagant kinni ja algas sõit võsases metsas. Siis oli 2 lõvi, keda bussist vilksamisi nägime. Ükshaaval lasti ka välja, Tiiu käis vähemalt väljas pildistamas. Koht kus lõvid parasjagu olid oli aia ääres ja miski petoonkivi peal lebotasid, ei jäänud küll muljet, et nad vabalt suure ala peal elavad. Arvasime, et asi läheb ikka edasi ja küll hiljem neid rohkem näeme aga peale ca 5 minist peatust nende 2 lõvi juures viidigi paadi juurde tagasi. Pole küll varem safaril käinud aga see vist küll see polnud. Järgmiseks viidi vaatama tavalisi eesti bämbisi ja siis paar krokot. Ja oligi kogu üritus, väike feil ühesõnaga :)
Teepeal koju ronisime kõrgele templi juurde, kuhu viis trepp 1000 astmega. Hea trenn ja suurepärane vaade. Kokkuvõttes me siiski ei kahetse, et käisime kuna vandud, loodus ja tempel olid väga lahedad.
Õhtul tegime kodust süüa ja maitses väga hea, kuigi ka väljas süües on siin alati toidud väga maitsvad olnud. Nüüd oleme jälle rannalainel ja teisipäeval külastame Kerala pealinna - Thiruvananthapuram aga kuna ilmselgelt keegi ei suuda seda hääldada on sellel ka vähe suupärasem nimi - Trivandrum.
Õhtul oli festivali lõpetamine. Templis oli lilletseremoonia, mis siis seisnes selles, et mingi teine preester või tegelane oli veel rohkem transis ja loopis lilleõisi õhku. Hiljem oli kontsert, mida me vaatama ei jäänud kuna see muss polnud just meie maitse :) Öösel kell 2 oli Tiiu kuulnud hirmsat paugitamist, vist sis ilutulestik.
Järgmisel päeval võtsime tripi elevantide juurde ja loodusparki, mis jäävad 40 km kaugusele. Meiega koos tuli ka üks Anu sõbranna. Auto 500 rs, elevandid 10 + 200 sõitmine + 100 taldrikutäis toitmine ja looduspark 8 + 300 safari. Elevandid olid väga nummid, kaks poega 6 aastased ja nende vanemad. Poegi saime järves pesta. Kähma ja Tiiu käisid nende ema seljas sõitms ja siis saime neid veel sööta. Väga vahva üritus.
Siis läksime loodusparki "safarisse". Paadiga viidi lõvide juurde, hirvede ja krokode juurde. Lõvisafari oli esialgu paljulubav. Plakatilt lugesime, et pargis peaks olema 411 lõvi. Pandi bussi, aed selja tagant kinni ja algas sõit võsases metsas. Siis oli 2 lõvi, keda bussist vilksamisi nägime. Ükshaaval lasti ka välja, Tiiu käis vähemalt väljas pildistamas. Koht kus lõvid parasjagu olid oli aia ääres ja miski petoonkivi peal lebotasid, ei jäänud küll muljet, et nad vabalt suure ala peal elavad. Arvasime, et asi läheb ikka edasi ja küll hiljem neid rohkem näeme aga peale ca 5 minist peatust nende 2 lõvi juures viidigi paadi juurde tagasi. Pole küll varem safaril käinud aga see vist küll see polnud. Järgmiseks viidi vaatama tavalisi eesti bämbisi ja siis paar krokot. Ja oligi kogu üritus, väike feil ühesõnaga :)
Teepeal koju ronisime kõrgele templi juurde, kuhu viis trepp 1000 astmega. Hea trenn ja suurepärane vaade. Kokkuvõttes me siiski ei kahetse, et käisime kuna vandud, loodus ja tempel olid väga lahedad.
Õhtul tegime kodust süüa ja maitses väga hea, kuigi ka väljas süües on siin alati toidud väga maitsvad olnud. Nüüd oleme jälle rannalainel ja teisipäeval külastame Kerala pealinna - Thiruvananthapuram aga kuna ilmselgelt keegi ei suuda seda hääldada on sellel ka vähe suupärasem nimi - Trivandrum.
Friday, February 17, 2012
Kovalam
Varkalast Kovalami sõit võttis aega alla kahe tunni. Kovalamis võttis meid vastu siin elav ja turismiga tegelev eestlane Anu. Algul pidi ta meid enda majja majutama aga siiski on üks teine üürikas. See on suur maja, kahe korruseline aga ülemist osa me ei kasuta. All on kaks magamistuba, elutuba ja köök. Rand on ca 5 minuti kaugusel. Naabrid on meil vanemad soomlased, kes muidugi kell 3 olid juba maani täis :D tegime tuuri randades (neid on siin mitu erinevat), tulime tagasi majja ja leidsime eest hiigel-hiigel suure ämbliku. Läbimõõt vb ca 25 cm, väga jõhker tegelane. Õnneks Kähma julges ta harjaga välja pühkida, teised ei julgenud teda eriti vaadatagi. Veel on siin majas gekod, need pidid väga tavalised ja ohutud olema aga natuke kõhe ikka kui nad kiirelt ringi liiguvad. Muidugi veel lisaks väiksemad ämblikud ja sipelgad. Tõeline loomaaed :D
Veel on "tore" see, et praegu on käimas kohaliku templi festival ja see asub meie vahetus läheduses, mis tähendab seda, et kell 5-6 hommikul pandi peale miski siis kas usumuss vms, õudne leelotamine ühesõnaga ja seda lasti siis kuni 9-10 õhtuni. Muidugi kostab kõik kenasti majja ära, sest siin on majadel palju õhutusavasid.
Leidsime just rannast lambist vaba wifi aga üldiselt siin tasuta internetiga restosi ple, varkalas oli neid mitu.
Oleme põlenud seega lähme nüüd checkime, mis nad seal templi juures korraldavad :)
Veel on "tore" see, et praegu on käimas kohaliku templi festival ja see asub meie vahetus läheduses, mis tähendab seda, et kell 5-6 hommikul pandi peale miski siis kas usumuss vms, õudne leelotamine ühesõnaga ja seda lasti siis kuni 9-10 õhtuni. Muidugi kostab kõik kenasti majja ära, sest siin on majadel palju õhutusavasid.
Leidsime just rannast lambist vaba wifi aga üldiselt siin tasuta internetiga restosi ple, varkalas oli neid mitu.
Oleme põlenud seega lähme nüüd checkime, mis nad seal templi juures korraldavad :)
Wednesday, February 15, 2012
Kumarakom ja Varkala
Cocobay resortist pidime kahjuks juba kell 9 lahkuma. Edasi läks sõit Kumarakomi tagavetele. Tagaveed (backwaters) on 900 km jõesarnaseid kanaleid, ääres palmipuud ja riisipõllud. Meie kruiisisime 3 tundi tagavetel aga siin on võimalik võtta ka 24 tunniseid kruiise. Kruiis ise toimub paadikeses (houseboat), mis on pambusega kaetud, sees 1-2 magamistuba ja chillimise tuba. Meie paadis oli lisaks meile veel kapten ja kokk. Kokk valmistas meile head kohalikud toidud - kala, kana, erinevad juurvilja kastmed ja riis. Väga chill, puudus vaid külm vein. Tiiu üritas ka oma ägeda kokkupandava õngega kala saada aga sai ainult kilekoti :)
Katre T-l algasid hommikul kõhuhädad ja tema ei saanud kahjuks lõunasööki eriti nautida.
Alksiga on siin omaette teema. Linnas on siin eraldi viinapoed, mis on selline väike putkake, kus rüseleb palju mehi. Delhis ostsime me ise õlle 120 ruupiaga aga siin Keralas ostis meile G sama pudeli 50-ga. G ütles, et viinapood pole naiste jaoks sobilik koht :D ta on üldse veidi selline põdejas :p Restoranis ei müüda ka alksi kõrgete maksude tõttu, baarid on aga need on juba väljast väga kahtlased, pole julgenud sisse astuda. Varkalas me siiski avastasime, et ka restoranis on võimalik õllet tellida aga menüüs seda lihtsalt pole kirjas, ilmselt mingi maksuteema tõttu.
Peale houseboat kruiisi viis meid G rongijaama ja sõit algas Varkala poole. Nüüd peab siis omapead hakkama saama, pole rohkem autojuhiga mugavat ringiliikumist.
Rongisõit oli huvitav, meil oli sleeper klass ja seal oli ikka mõnusalt must ja haises, eriti peldikute läheduses. Kähma tervis läks rongis vahepeal päris hulluks, terav valu kõhus. Õnneks ei pidanud wc-d külastama, sest see ei oleks ilmselt meeldiv olnud :) sõit kestis õnneks vaid 2,5 tundi, olime arvestanud 3,5-ga.
Varkalas võtsime takso rannahüttide juurde, kus meil oli kaks hütti bronnitud. Jälle üks imearmas kohake palmipuude all.
Nüüd saame ennast siin paar päeva praadida.
Elektrikatkestused on siin Indias väga tavalissd, Delhis kestsid need vb paar minutit aga siin Varkalas on juba 20 minutilised või isegi pikemad katkestused.
Külastasime ka pimedat Varkala ranna piirkonda koos selle restode ja putkamajandusega. Teele jäi ette rannadisko, muss oli iseenesest ok a bassi oleks võind tiba reguleerida. Õlu diskol maksis 150 Rb-d. Samas kui edasiminnes lihtsalt restos saime Mohhiito 130-ga. Selle õllega veel selline lugu, et see serveeriti kohvitassides, esialgu jäeti küll pudelid lauale ent mingi hetk hakkas teenindaja lauast lauda jooksma ja pudeleid ära korjama, me pidime ühe enda putli laua jala taha peitma. Ju oli miski inspektor lähenemas ja neil puudus vajalik müügiluba.
Teekond Varkala biitshi ja tagasi ööbimiskohta on u 1 km ja kohati miskit valgustust ei ole, nii tulebki taskulambiga kotis rännata, isegi "seasilmast" on abi.
Tänane päev möödus jällegi rannas lebotades, ei midagi põnevat :)
Nüüd istume restos ja naudime külma õlut , mis on muide täuesti maitsev - isegi Kähma joob :)
Nüüd oleme valiku ees kas liikuda homme Kovalami bussiga (200 rupsi) või taksoga (325 rupsi) näkku. Hääletus toimus just ära ja takso võitis :)
Homme siis jõuame kohaliku eestlase Anu juurde, kes meid oma kodus majutab.
Lehvitame!
Katre T-l algasid hommikul kõhuhädad ja tema ei saanud kahjuks lõunasööki eriti nautida.
Alksiga on siin omaette teema. Linnas on siin eraldi viinapoed, mis on selline väike putkake, kus rüseleb palju mehi. Delhis ostsime me ise õlle 120 ruupiaga aga siin Keralas ostis meile G sama pudeli 50-ga. G ütles, et viinapood pole naiste jaoks sobilik koht :D ta on üldse veidi selline põdejas :p Restoranis ei müüda ka alksi kõrgete maksude tõttu, baarid on aga need on juba väljast väga kahtlased, pole julgenud sisse astuda. Varkalas me siiski avastasime, et ka restoranis on võimalik õllet tellida aga menüüs seda lihtsalt pole kirjas, ilmselt mingi maksuteema tõttu.
Peale houseboat kruiisi viis meid G rongijaama ja sõit algas Varkala poole. Nüüd peab siis omapead hakkama saama, pole rohkem autojuhiga mugavat ringiliikumist.
Rongisõit oli huvitav, meil oli sleeper klass ja seal oli ikka mõnusalt must ja haises, eriti peldikute läheduses. Kähma tervis läks rongis vahepeal päris hulluks, terav valu kõhus. Õnneks ei pidanud wc-d külastama, sest see ei oleks ilmselt meeldiv olnud :) sõit kestis õnneks vaid 2,5 tundi, olime arvestanud 3,5-ga.
Varkalas võtsime takso rannahüttide juurde, kus meil oli kaks hütti bronnitud. Jälle üks imearmas kohake palmipuude all.
Nüüd saame ennast siin paar päeva praadida.
Elektrikatkestused on siin Indias väga tavalissd, Delhis kestsid need vb paar minutit aga siin Varkalas on juba 20 minutilised või isegi pikemad katkestused.
Külastasime ka pimedat Varkala ranna piirkonda koos selle restode ja putkamajandusega. Teele jäi ette rannadisko, muss oli iseenesest ok a bassi oleks võind tiba reguleerida. Õlu diskol maksis 150 Rb-d. Samas kui edasiminnes lihtsalt restos saime Mohhiito 130-ga. Selle õllega veel selline lugu, et see serveeriti kohvitassides, esialgu jäeti küll pudelid lauale ent mingi hetk hakkas teenindaja lauast lauda jooksma ja pudeleid ära korjama, me pidime ühe enda putli laua jala taha peitma. Ju oli miski inspektor lähenemas ja neil puudus vajalik müügiluba.
Teekond Varkala biitshi ja tagasi ööbimiskohta on u 1 km ja kohati miskit valgustust ei ole, nii tulebki taskulambiga kotis rännata, isegi "seasilmast" on abi.
Tänane päev möödus jällegi rannas lebotades, ei midagi põnevat :)
Nüüd istume restos ja naudime külma õlut , mis on muide täuesti maitsev - isegi Kähma joob :)
Nüüd oleme valiku ees kas liikuda homme Kovalami bussiga (200 rupsi) või taksoga (325 rupsi) näkku. Hääletus toimus just ära ja takso võitis :)
Homme siis jõuame kohaliku eestlase Anu juurde, kes meid oma kodus majutab.
Lehvitame!
Sunday, February 12, 2012
Esimesed päevad Keralas
Oleme jõudnud Lõuna Indiasse, Keralasse.
Siin on veidi puhtam ja palju ilusam kui Delhis. Palju palme ja jutud. Inimesed samuti vähe rahulikumad ja ei roni nii palju meiega pildile aga passitakse ikka suurte silmadega :)
Siin võttis meid vastu autojuht, keda nimetame Grinshiks, tema nime täpselt ei suutnud meelde jätta. Auto on siin samuti parem - AC. jeep Chervolet. Autojuhi inglise keelest arusaamine on täiesti omaette teadus aga natuke harjumist ja hakkas juba miskit aru saama. 29 aastane kutt, pole väga jutukas aga vahel satub ta hoogu ja siis ei jõua teda ära kuulata. Muidu on ta väga sõbralik ja oleme temalt palju inffi saanud.
Kochis hommikul kl 9 korjas Grinšš meid peale ja kavas oli Old Kochi tuur ja sõit Munnarisse.
Kochis viis G meid juutide linnaossa kus veidi šoplesime,ostsime kakapüksid. Siht oli tegelt sünagoog a see oli täna kinni. Sealt edasi miski juudi tempel,sisse ei saanud jälle. Muideks siinsed juudid räägivad hästi inglise keelt.
Käisime vaatamas kuulsaid kalastusvõrke. Miskeid räimi sikutasid seal välja. Oma kohalolekuga ja uime näitamisega üllatasid meid delfiinid.
Seejärel kirik, mis oli väga püha ja kus oli miski tähtsa tegelase haud - Vasco de Cama.
Järgmiseks oli Hill Palace külastus. Tegemist kunagiste valitseajate koduga,mis nüüd nagu muuseum ja suur lilleaed.Ilus koht,seal puhkaks isegi.
Liikusime edasi,teel lõuna miskis family restos kus iga laud oli eraldi boxis,huvitav. Kenasti kõht täis 550 RB eest, kogu kamba peale sis see, eurodes se sis u 9,3.
Mööda mägist teed edasi. Loodus väga ilus, kõrged mäed ja rohelus,isegi üks ahv ja mõnwd lehmad.Üks suur ja vaadatav juga oli kahjuks kuivand,ent nägime üht pisikest eemalt. Enne hotelli šoppamispeatus ja u pool 6 olime Munnaris tubades paigas.
Päike oli tugev a nüüd kui seda enam näha pole on täica ok.
Munnarisse oli muidu 130 km a teekond kestis 7,5 tundi,peapõhjuseks ikka lahe liiklus,kuna keskmine kiirus oli vast 40 km/h.
Putukatest nii palju,et neid siin ikka on,õhtul ründasid meid hiilegkärbsed,enne magamaminekut avastas Kähma enda kilekotist prussaka ja hommikul leidsime 3 x suurema klaasist. Putukad sai mõrvatud.
Hommikul algas Munnari tuur. Munnari on imeilus kohake teeistanduste vahel, muud ei saanud kui ainult filmisime ja pildistasime. Käisime maitseainete aias, kus tehti väike tuur ja pärast viidi poodi, kus hiljem selgus olid muidugi topelthinnad. Edasi sõit Munnari mägede vahel - elektritootmis tammid, Matupethy tamm, Eco point kus hääl kajas ja Top station kõige kõrgemal mäe otsas - pilve sees, kõrgust vist ca 2000 merepinnast. Õhtu lõpes Ayurverd massaziga - 600 ruupiat kogu keha ja pea õli-massaz. Mõnus aga oleks võinud tugevam olla.
Järgmisel hommikul Munnari teemuuseum, kus nägime nii ajalugu kui ka tee valmimise protsessi. Peale seda algas sõit Kumarokomi. Tee peal ostis G meile kerala kala ja miskit kohalikku kookose alksi jooki, mis maitses nagu käärind pärmivesi. Kell 5 saabusime Kumarakomi Cocobay resorti, mis parim hotell siiani. Põrandal olevad rätikud on siin ka valgemad, kui mujal keharätikud olid. Koht ise on täiesti imeline, tagavete kaldal, basseiniga resort - kahju et siin kauem olla ei saa. Praegu istume õues palmide all, kraade vähemalt 25, naudime kohalikku õlut ja kohe hakkame suppi ja salatit sööma. Elu on LILL!
Kõik on väga õnnelikud ja tervitame koduseid, saadame soojad kallid!
Homme ootab meid ees Houseboat sõit tagavetel. Siis juba rongiga Varkala ranna-hüttidesse. Nüüd ilmselt paar päeva jälle internetiühendust ei leia.
Siin on veidi puhtam ja palju ilusam kui Delhis. Palju palme ja jutud. Inimesed samuti vähe rahulikumad ja ei roni nii palju meiega pildile aga passitakse ikka suurte silmadega :)
Siin võttis meid vastu autojuht, keda nimetame Grinshiks, tema nime täpselt ei suutnud meelde jätta. Auto on siin samuti parem - AC. jeep Chervolet. Autojuhi inglise keelest arusaamine on täiesti omaette teadus aga natuke harjumist ja hakkas juba miskit aru saama. 29 aastane kutt, pole väga jutukas aga vahel satub ta hoogu ja siis ei jõua teda ära kuulata. Muidu on ta väga sõbralik ja oleme temalt palju inffi saanud.
Kochis hommikul kl 9 korjas Grinšš meid peale ja kavas oli Old Kochi tuur ja sõit Munnarisse.
Kochis viis G meid juutide linnaossa kus veidi šoplesime,ostsime kakapüksid. Siht oli tegelt sünagoog a see oli täna kinni. Sealt edasi miski juudi tempel,sisse ei saanud jälle. Muideks siinsed juudid räägivad hästi inglise keelt.
Käisime vaatamas kuulsaid kalastusvõrke. Miskeid räimi sikutasid seal välja. Oma kohalolekuga ja uime näitamisega üllatasid meid delfiinid.
Seejärel kirik, mis oli väga püha ja kus oli miski tähtsa tegelase haud - Vasco de Cama.
Järgmiseks oli Hill Palace külastus. Tegemist kunagiste valitseajate koduga,mis nüüd nagu muuseum ja suur lilleaed.Ilus koht,seal puhkaks isegi.
Liikusime edasi,teel lõuna miskis family restos kus iga laud oli eraldi boxis,huvitav. Kenasti kõht täis 550 RB eest, kogu kamba peale sis see, eurodes se sis u 9,3.
Mööda mägist teed edasi. Loodus väga ilus, kõrged mäed ja rohelus,isegi üks ahv ja mõnwd lehmad.Üks suur ja vaadatav juga oli kahjuks kuivand,ent nägime üht pisikest eemalt. Enne hotelli šoppamispeatus ja u pool 6 olime Munnaris tubades paigas.
Päike oli tugev a nüüd kui seda enam näha pole on täica ok.
Munnarisse oli muidu 130 km a teekond kestis 7,5 tundi,peapõhjuseks ikka lahe liiklus,kuna keskmine kiirus oli vast 40 km/h.
Putukatest nii palju,et neid siin ikka on,õhtul ründasid meid hiilegkärbsed,enne magamaminekut avastas Kähma enda kilekotist prussaka ja hommikul leidsime 3 x suurema klaasist. Putukad sai mõrvatud.
Hommikul algas Munnari tuur. Munnari on imeilus kohake teeistanduste vahel, muud ei saanud kui ainult filmisime ja pildistasime. Käisime maitseainete aias, kus tehti väike tuur ja pärast viidi poodi, kus hiljem selgus olid muidugi topelthinnad. Edasi sõit Munnari mägede vahel - elektritootmis tammid, Matupethy tamm, Eco point kus hääl kajas ja Top station kõige kõrgemal mäe otsas - pilve sees, kõrgust vist ca 2000 merepinnast. Õhtu lõpes Ayurverd massaziga - 600 ruupiat kogu keha ja pea õli-massaz. Mõnus aga oleks võinud tugevam olla.
Järgmisel hommikul Munnari teemuuseum, kus nägime nii ajalugu kui ka tee valmimise protsessi. Peale seda algas sõit Kumarokomi. Tee peal ostis G meile kerala kala ja miskit kohalikku kookose alksi jooki, mis maitses nagu käärind pärmivesi. Kell 5 saabusime Kumarakomi Cocobay resorti, mis parim hotell siiani. Põrandal olevad rätikud on siin ka valgemad, kui mujal keharätikud olid. Koht ise on täiesti imeline, tagavete kaldal, basseiniga resort - kahju et siin kauem olla ei saa. Praegu istume õues palmide all, kraade vähemalt 25, naudime kohalikku õlut ja kohe hakkame suppi ja salatit sööma. Elu on LILL!
Kõik on väga õnnelikud ja tervitame koduseid, saadame soojad kallid!
Homme ootab meid ees Houseboat sõit tagavetel. Siis juba rongiga Varkala ranna-hüttidesse. Nüüd ilmselt paar päeva jälle internetiühendust ei leia.
Subscribe to:
Posts (Atom)